Äri Kuuba moodi


Foto on illustratiivne ja ei ole artiklis oleva pildistamisega seotud
Tekst ja fotod: Jaak Nilson

Kuuba sisekaubanduse minister teatas Twitteris, et ostjad, nii kodumaised kui välismaised, tohivad pildistada kauplustes olevate toodete hindu. Viimasel ajal oli probleemiks, et kaupluste juhatajad keelasid hindade pildistamise. Inimesed lähtusid tervest mõistusest ja leidsid, et pildistamine peab olema lubatud. Hindade rikkumistest tuleb teatada vastavatele organitele. Muidugi on jutt sellest, et ametlikud riiklikud hinnad pannakse kõrgemaks ja siis vaheltkasu läheb kellegi taskusse.



On olemas küll määrus, mis kaitseb ostjat ja sätestab, et müügilolev kaup ja saadavad teenused peavad olema õigete hindadega ja vastama normidele, kuid pildistamist ei ole seal mainitud.
Kuubal on meeletu puudus kõigest ja mis vähegi võimalik läheb kaubaks. See hinnaregulatsioon kehtib arvatavasti ainult riiklikele kauplustele, kus on ametlikud hinnad. Erakaubandus kui selline on hoogsalt pead tõstmas.

Kvaliteetne rumm. Fotolt ei saa aru, kas see on 0,7 liitrine või 1 liitrine pudel. Pooleliitrine maksis 4,45 dollarit ehk CUCi. Õnneks ei ole rummil nö parim enne tähtaega.
Kaubandusega on Kuubal tegelikult kehvasti. Kuubalane armastab end kenasti riidesse panna, eriti veel noored mehed. Looduses on ka ju sedasi, et isaslõvi on uhkema lakaga kui emane.
Kuubalased arendavad kohvrikaubandust. Üheks sihtkohaks, kus käidi kaubareisidel, oli Venetsueela, kuid nüüd on selleks hoopiski planeedi üks vaesemaid paiku Haiti. Käiakse ka Venemaal, mis on kuubalasele viisavaba, kuid see on liialt kaugel. Peamine sihtkoht on Panama, kus on selleks loodud eraldi tsoon. Kuubalased jätavad sinna ca 300 miljonit dollarit aastas.  Hinnanguliselt lahkub Kuubalt ca 2,3 miljardit dollarit aastas. Koju viiakse kõike, millest on puudus. Riided, elektroonika, toiduained, jalgrattad, kalastustarbed ja kodune olmetehnika, jne, jne.
Selle asemel, et lubada kuubalastel vabalt äri ajada, lahkub rahva raskelt teenitud valuuta välismaale. Panama ja ümbruskaudsed riigid hõõruvad käsi, kui raha nende riiki tuleb. Teenivad selle pealt nii taksod, hotellid, toitlustus kui lennufirmad. Ja muidugi kaupmehed, kes siis vajalikku kraami müüvad.

 
Uus Kuuba president püüab pisut olukorda häda sunnil leevendada, kuid ega see pole lihtne, sest kommunistliku partei juhtohjad on endiselt vanade kommunistide käes, kes peavad esmaseks revolutsiooni, millest on nooremal rahval muidugi suht ükspuha. Samas pole ka muidugi teada, milline on presidendi enda soov ja eesmärk.

Kuuba on majanduslikult väga hädas. Turism on kasvuteel, kuid loodetud 5 miljoni külastaja asemel käis saarel 2018 aastal 4,75 miljonit turisti. Kuuba on maksnud tagasi osa välisvõlga, kuid on ka teatanud, et ei jaksa kõike tagasi maksta. Majanduskasvu loodetakse selleks aastaks ca 1 protsenti, mis on vähem kui eelmistel aastatel. Ameerika embargo ja orkaan Irma tagajärjed on suhteliselt laastavad, just tubaka-ja suhkrutööstusele. Kuna Kuubal on lepingud Hiinaga suhkru varustamise osas, siis ostab riik suhkrut sisse Prantsusmaalt, et katta oma vajadusi. Kuuba tarbib ise 700 000 tonni suhkrut aastas, 400 000 müüb Hiinale. Eeldatud 1,6 miljonilisele tonnile suhrusaagile tekitas häda orkaan Irma ja saak on mitu aastat olnud ainult 1,1 miljonit tonni ringis.
1990ndatel oli suhrusaak aga ca 8 miljonit tonni aastas. Seoses NSVLiidu lagunemisega kadus ka abi, mida Kuuba sai ca 5 miljardit dollarit aegade jooksul. NSVL maksis 1980ndatel Kuubale suhkru eest 11 korda kõrgemat hinda kui see oli maailmaturul.
Paregu ei ole enam raha, et osta korralikke masinaid, mida suhkrutööstus vajab.

Igati hea toidu ja mõistliku hinnaga restoran Van Van Havanna vanalinnas.
Kuubal on ettevõtlusega üldse keeruline. See on lubatud, kuid on määratletud suure hulga eeskirjade ja litsentsidega. Kuna esines rikkumisi ja inimesed kaebasid riigile ettevõtjate peale, siis tõmmati käsipidur peale. Näiteks ei tohi restoranis olla üle 50 koha ehk tooli. Kui sa pead erarestorani, siis ei tohi samal ajal pidada hotelli samas majas, mis oleks iseenesest loomulik, et majutus ja söögikoht on koos.
Asja iva oli, et ühel ettevõtjal ei tohi olla mitu litsentsi ehk äri. Kuna kära paisus ja uus president siiski kuulab pisut rahvast, siis leevendati seadusi. Nüüd tohib olla restoranis rohkem kui 50 kohta ja üht-teist vaadati veel üle.
Probleem sai alguse sellest, et restoranipidajad ostsid riiklikust süsteemist varastatud või üldse keelatud toiduaineid ja sellest tehti siis kõrtsis kundedele süüa. Näiteks toorjuust ja homaarid on tegelikult eraäris keelatud.  Kõik toiduained on rangelt reglementeeritud.

Samas meenutage nõukaaega. Kauplustes polnud midagi saada, aga ometi külla minnes oli laud kui äke. Kõike oli külluses, seda muidugi tolle aja kohaselt, sest paljusid praeguse aja toite ei teatudki ega tehtudki. Sama on Kuubal, üht-teist ikka liigub ning sotsialistlikus süsteemis on samuti omane, et dollar tahab teenimist ning üks pidev nihverdamine ja virutamine käib pidevalt.

Toon ühe näite litsentsidest. Kuubal on giidiamet lubatud ainult riiklikus süsteemis. Seal on aga palgad väikesed ning kohalikud teevad ikkagi ka eraäris seda tööd. Käib see aga sedasi. Kuna ametlikult giiditööks luba ei saa, siis võetakse endale fotograafi litsents. Kui kuubalane tahab Havannas näiteks teha fotosessi siis peab ta eelnevalt saama kohalikust turismiametist loa, kus on kirjas liikumine, kellaajad, kohad ning nimed, kes ja kuidas.
Fotokaga ringi liikudes võib politsei küsida dokumente ja luba. Väilismaalane ei saa muidugi üldse mingit luba, kuid välismaalasi see ka ei puuduta, sest nemad on nö püha lehma staatuses ja on riigile raha sissetoovad tegelased. Puudutab see ikka kohalikke. Nii, et kui kuubalane on ametilt fotograaf ja giiditööga ei tegelegi, võib ta siiski sattuda politsei huviorbiiti, et miks ta pildistab... ja peab tõestama, et ta juhuslikult kaamel pole.

Lagunev Havanna vanalinn. Kõrvuti hiilgusega on lagunevad hooned. Pildistamiseks visuaalne paradiis. Pea-aegu iga koht on ideaalne taust inimeste pildistamiseks.







Eelmine
Kuidas ma Kuubal tünga sain

Vastused puuduvad

Email again: