Kuidas ma Kuubal tünga sain

17. aprill 2018

Tavalised kuubalased jutuhoos. Pilt on illustratiivne ja pole tekstiga seotud.

Tekst ja fotod Jaak Nilson

Kuubal on olemas mõiste nagu jinetero ja jinetera. Algselt oli jinetera naissoost "linnukese" mõiste, kuid praegusel ajal on tegemist pigem tänavasusserdajaga, kes püüab turistidelt pisut pappi välja õngitseda.
Peamiselt tegelevad sahkerdamisega mehed ehk jineterod.

Kirjutan pisut, kuidas Kuubal tünga võib saada. Pikka juttu enam ei jaksa kribada, kuid panen mõningad mõtted lühivormis kirja.
Teise Kuuba reisi tegin märtsis-aprillis 2018, jällegi kaks nädalat.

Raha teenimine on Kuubal otsapidi lubatud, kuid samas ka illegaalne. Jineterod ehk susserdajad tegelevad siis peamiselt n-ö abi osutamisega.
Nad pakuvad ja aitavad leida kodumajutust, head restorani, pakuvad turistile naisi,sigareid, jne.
Seda abi pakutakse turistile pidevalt ja aeg.ajalt käib see ka närvidele, kuid nad pole väga pealetükkivad ning nendest vabanemiseks tuleb viisakalt, kuid konkreetselt keelduda. Vahel ma isegi ei pööranud pead, kuid mõnel korral ütlesin ikka halvasti ka. Umbes sedasi, et kas ma näen tõesti selline välja, et kui ma naist tahan, siis peaksin seda sinu käest ostma. Kui ma midagi tahan, siis saan seda ka ise, ilma sinu abita. Pigem pidin igapäevaselt pealetükkivatest naistest keelduma ja ütlema, et tänan, ei soovi, mul juba on üks olemas. See aitab hästi, sest siis ei pea laskuma vestlusesse, et miks sa mind ei taha, kas ma ei meeldi sulle või..

Kindlasti on turiste, kes ise selliste asjadega hakkama ei saa ja lasevad end lõksu vedada.
Süstem toimib sedasi, et kui tüüp juhatab sind mõnda baari, siis küsib ta sinult otse paar dollarit ehk valuutapeesot või istub koos sinuga lauda maha ja sa oled sunnitud talle joogi või paar ostma. Eks siis saab ta oma komisjonitasu hiljem kõrtsist kätte, sest ta tõi kunde.
Kuubalastel on arusaamine, et kui tegemist on välismaalasega, siis on ta ju rikas, kuigi rikkus on väga erinev ja suhteline mõiste.
Eestlane on oma 1000 eurose palgaga on muidugi rikas kuubalase 30 dollarilise palga juures. Kuid ärme unustame, et kuubalane maksab oma korteri eest kommunaale ainult paar dollarit kuus. See teeb 30 dollarilisest keskmisest palgast meie mõiste järgi juba ehk 200 dollarit kuus, kui meiega võrrelda. Kõik on suhteline, kuubalane ei pea ka talvejopet ja talverehve ostma, jne, jne.

Seega sahkerdaja amet pole just väga lugupeetav ja on ka vist ebaseaduslik. Kuid häda ajab härja kaevu ja elu tahab elamist. Nad on teenuse vahendajad. Näiteks, kõikvõimalikud ülemaailmsed portaalid koondavad kokku hotellide, restoranide või lennupiletite ostu-müügivõimalused. Mis see siis on, täpselt samasugune vahendamine, lihtsalt suures ulatuses ja on täiesti ametlik ja ühiskondlikult aktsepteeritud. Ainuke vahe on selles, et portaale külastad siis, kui on vajadus, tänavasahkerdaja aga pakub teenust ka siis, kui sa seda ei vaja. Kuid veelkord, nad pole liigselt pealetükkivad.

Kõnetamine algab, Hi my frien, where you from?
Võite vastata naeratades La luna ehk kuu pealt, sellega annate märku, et te pole rumal turist.
Turistidele soovitatakse, et ärge pange end riidesse nagu turist. Pole vahet, kuubalane saab juba kilomeetri kauguselt aru, et sa oled turist. Liigseid väärisehteid ja sellist läikivat bling-bling kraami pole tõesti mõtet kanda, sest pikanäpumehed on igal pool olemas, kuigi Kuuba on maailma üks turvalisemaid riike üldse. Seda n-ö tänu kommunistlikule kõvale korrale ja tänaval patrullivatele politseinikele, keda on ikka turismipiirkonnas hordide kaupa.

Kuidas ma ise tünga sain?
Kuigi olen juba Kuuba osas kogenud turist, sain ikkagi nii esimesel kui teisel korral pisut tüssata ka.

Olin Havanna lähistel Idarannas ehk Playa del Este hotelli Tropicoco juures rannas.
Külm õlu ja söök koos lauaga tuuakse sulle rannatooli juurde, mitte nii nagu meil, et pead ise rannas kusagile midagi tooma minema.

Küsin, et palju õlu on. Öeldi, et 2 CUCi ehk valuutapeesot, kuid arvel oli hiljem, et õlu on 3 CUCi. Ei viitsinud vaielda ja asi jäi sinnapaika. Hiljem käisin pool kilti lähemal rannas, kus õlu oli 1,50. Kuigi märjuke oli pisut viletsamat marki küll, aga ikkagi täiesti korralik õlu ja külm ka.

Havannas on Callejon de Hamel, ehk siis ca 150 meetrit pikk Afro-Kuuba arusaamatu surramurra ehk psühhedeelne tänavakunsti allee. Kunsti on tehtud kõigest, mis on ära visatud. Vanad vannid, rauakolu, jms. kraam. Grafiti kõikjal, väga põnev.

Mingi tüüp astub ligi, et tule baari. Noh, hiline hommik, kell 11 juba, suisa noor lõuna ja pealegi mu enda sünnipäev. Laseks sissejuhatuseks ühe mojito nahavahele. Jutt algab ikka Are you from... ma siis ütlesin, et kust olen, jne. Tean ju küll, et ei tohi lasta end kusagile kutsuda, aga kuna see territoorium on nii väike, siis pole seda tunnet, et võiks tünga saada. Aga teeme 10 sammu ja jõuame baarileti juurde. Tüüp laseb sujuvalt kohe kaks drinki teha ja tädi baaris tahab saada 10 CUCi. Ütlen, et ei, saad 8. Istume siis lauda ja olingi kiire tünga osaliseks saanud. Muidugi mainisin, et Kuubal läheb ikka seda pappi jube palju ja et kõik tahavad pidevalt midagi. Ei tea kas tüüp solvus, aga peale seda muutusin tema jaoks nähtamatuks.

Callejon de Hamel. Havanna, Kuuba. Vanad vannid on leidnud tee vabaõhu kunstisaali.

Pühapäeviti on seal Afro-Kuuba pisut hullumeelne show.

Peale Callejon de Hamel`i kõndisin ühte Havana Centro kohalike kuubalaste söögikohta. Võtsin ühe õlle, supi, mis oli tõesti olematu suurusega oasupp, mida serveeriti umbes tuhatoosi suurusest anumast. Lisaks veel korralik praad ja see maksis ainult 4 CUCi, see on siis ca 3,5 eurot.
Ja toit oli hea. Olen söönud Havannas ka kallis restoranis, kus toit oli kesine ja praad 20 CUCi ning jootraha arvatakse automaatselt veel hinnale lisaks juurde. Toidu juurde pöördun ehk kunagi omaette teemana veel.
Havana Centro pole enam päris turistikas, vaid tõeline vaestemaja. Kuid siin on Havanna vist kõige kallim ja kuulsam erarestoran La Guarida. Kuna see jäi mul pea-aegu tee peale ette, siis mõtlesin pilgu peale visata. Kuid offlines töötav äpp Maps.me abil ei suutnud ma kohta siiski leida. Jäin tänavanurgale seisma ja kohe oli juures kenasti riietatud noorsand, kes küsis, et mis ja kuidas. Küsisin siis La Guarida askohta. Ütles, et ta näitab teed. No kõndisime paarsada meetrit ja tunnetasin, et tüüp tahab saada kohe oma komisjonitasu. Jäin seisma ja ütlesin, et näita mulle lihtsalt suund. Kohe hakkas ohkima, et komisjon ja komisjon. Soovisin rõõmsalt head päeva ja olingi soovitud restorani juures.

La Guarida restorani trepikoda. Siin tehakse paljud Kuuba moefotod. Visuaalne paradiis.

Ühel kenal päeval sõitsin kolmerattalise taksoga ehk Coco taxiga mõned kilomeetrid. Central Parkist ühe turu juurde. Küsiti 10 CUCi, ma julmalt, ei, saad 5. Ei, ei, ikka 7. Ma vastu, ei, 5. No teeme kuus, tuleb vastuseks, ma siis omakorda, sobib, teeme 6.
Sõidame siis oma 5 mintsi ja oleme kohal, kuid turg oli suletud. Ütlen tüübile, et sul vedas, sõidame tagasi Central Parki. Jõuame algpunkti tagasi ja tüüp tahab saada 12. Ütlen, et ei mingil juhul, saad 10, täna on su õnnepäev, said kaks sõitu korraga, ühe asemel.
Ohib ja puhib, annan kümneka ja kõnnin minema. Tema võttis seda kui kahte eraldi sõitu, mina aga jällegi, et kui ta oleks seal passinud ja uut klienti oodanud, siis tont teab, kui kaua see oleks võinud olla, sest turg oli suletud. Ja ta sai tegelikult kiirelt päris hea teenistuse.

Coco takso kuulsa El Floridita baari juures. Pilt on illustratiivne.

Lõpetuseks selline mõtisklus. Havannas on olemas ka jalgrattataksod. Tüüp väntab ja taha mahub kaks inimest istuma, katuski pea kohal. Tahan jälle jõuda punktist A punkti B. Ei mäletagi enam palju ta küsis, vist 5 CUCi. Kauplesin 4 peale. Kohale jõudes andsin talle siiski 5, sest see 1 CUC pole tõesti mulle mingi raha, küll aga talle. Jube palav oli ja väntamine päris raske töö. Ja lisasin juurde pisikese epistli.
Annan sulle 5, sest mulle meeldis, et sa nõustusid hinda alla laskma. Äris on oluline mitte pilli lõhki ajada. Kuubal on probleemiks, et turist on kui liikuv rahaautomaat ja kohalikud püüvad siis temalt ikka kõik, mis vähegi võimalik ja enamgi veel kätte saada, mitte ainult parasjagu. See ajab ikka hinge täis küll. Aga sa olid norm vend ja sestap annangi sulle viieka.

Teenindajat turist ju tegelikult ei huvita, sest külastaja on tema juures ainult kord või paar. Seega pole tarvis pikka ja jätkuvat kliendisuhet arendada. Kuid turistile, kellelt kooritakse iga kord näiteks 2 dollarit rohkem kui vaja ja sedasi 5 korda päevas, teeb see paarinädalase reisi jooksul kokku oma paarsada CUCi ja see on juba raha ka meie mõiste järgi.

Nagu mu Kuuba tuttav ütles, siis tegelikult kuubalased ei salli turiste, vaid armastavad nende raha. Ja et välismaalane ei mõista kunagi Kuuba olemust. Julgen arvata, et nõukaaegse tausta ja Eesti Vabariigi algusaegse kapitalismi tärkamise kogemusega inimene mõistab Kuubat palju paremini kui tavaline lääne turist. Muidugi lisandub lõunamaa faktor, mis põhjamaalasele on küll pisut hoomamatu...

Telefonifotograafia ja pildistamine. Kuuba on pildistamiseks visuaalne paradiis. Mina kasutasin selleks ainult telefoni, sest parim kaamera on see, mis alati kaasas on. Telefonikaameral on piiratud võimalused, kuid alati võib mõelda, mis on olulisem, kas telefonikaameraga kaasnev kergus või siis kaasa võtta mõni kaamera. Kui soovid enda fotograafiaalaseid oskusi lihvida, siis vaata päises olevat rubriiki telefoniga pildistamise koolitus või klõpsa lingil.
/telefoniga-pildistamise-koolitus

Sotsiaalmeedia põnev maailm ja selle mõjutamine
/telefoniga-pildistamise-koolitus/sotsiaalmeedia-mojutamine-ja-kontode-haldamine

Rohkem Kuuba pilte leiab siit

https://bit.ly/2Hw4z0z

Cubafor. Kõik õigused kaitstud.

2 vastust