Olen olnud nüüdseks umbes viis kuud Huawei P30 nutitelefoni kasutaja. Seda siis novembris 2019.
Kunagi sattusin pooljuhuslikult uut telefoni otsides Huawei P8 peale. Se.llele järgnesid P9 ja P10.
Ikka need kallima otsa telefonid selle tootja reas, sest mulle, kui fotograafile, on olulised telefoni kaamera omadused.
P10 ja nüüd P30 mudelit ostes ei valinud ma kõige kallimat varianti, vaid vahepealse. Selleks oli väga lihtne põhjus.
Enamik ülevaateid kirjeldavad telefonikaamera objektiive võrreldes, et mida suurem ehk lahtisem ava, seda parem. See tähendab, et ava 1,6 on parem kui ava 1,8. See on kahetine olukord. F1,6 ava juures pääseb tõesti rohkem valgust läbi ning pimedas pildistades on see väga hea, sest seda madalam on ISO ehk tundlikkus. Madal ISO arv tagab jällegi parema tehnilise kvaliteedi ehk pildil pole nii palju digimüra. Samas tähendab lahtisem ehk suurem ava (f1,6 on suurem ehk lahtisem ava kui näiteks f1,8), et pilt võib olla servadest pisut pehmema joonisega. Võib, aga ei pruugi.
P10 ja P10 Pro omavahelises võrdluses leidsin GSM Arena lehel pilte 100% suurenduse all kõrvuti võrreldes, et odavama ehk kinnisema avaga kaamera pilt oli servadest vaevumärgatavalt parem. Seega valisin odavama ja parema pildikvaliteediga telefoni.
Kindlasti ei soovita ma Lite variante pildistamiseks. Loomulikult need toimivad, kuid on siiski fotograafilises mõttes nõrgemad.
Telefonikaameraga on teleobjektiivi kasutades küllaltki keeruline
pildistada. Pilt kipub käes värisema ning mida pikem on teleobjektiivi
fookuskaugus, seda rohkem pilt ka väriseb. Seeläbi võib juhtuda, et pilt ei
tule alati terav. Samas, kallimal - P30 Pro mudelil, on rohkem
pildistabilisaatoreid, mis on igati vajalik.
Ma ei hakka pikemalt peatuma telefoni tehnilistel omadustel, seda saab igaüks
ise tootja lehelt vaadata. Peamine on kaamera ja aku kestvus. Aku kestab kaua
ning ka ekraan on väga kvaliteetne. Kõikide tootjate tippmudelid on piisava võimekusega – midagi ei jookse kokku ega hangu. Loomulikult on
igal mudelil ja tootjal oma eripärad, kuid nendega harjub kiiresti.
Nüüdseks on selgunud, et vaatamata Hiina–USA kaubandussõjale, saavad kõik
Eestis hetkel müügil olevad Huawei telefonid ka edaspidi kõiki uuendusi ning
Google Plays olevad äpid on samuti saadaval.
Kui hakkate telefoniga pildistama, siis vaadake korraks üle oma kaamera seaded.
Resolutsioon peaks olema 10-MP, mitte 40-miljoni piksli peal. Kui käivitate
telefonikaamera Pro-režiimi, siis saate aktiveerida ka RAW formaadi. 40-MP
pikslit on tegelikult kunstlikult suurendatud ning seda pole vaja, RAW fail on
küll paraku 40-MP peal ja muutub, kui kasutate ülilainurk- või teleobjektiive,
sest igal objektiivil on erineva suurusega sensor.
Ma ise tavaliselt vähendan arvutis 40 MP faili mahtu poole võrra ja pilt muutub
kohe ka ilusamaks. Telefonikekraanil pole võimalik pilte võrrelda – seda tuleb
teha arvutis, näiteks 100% suurenduse all, mis on fotograafidel kvaliteedi
kontrollimise A ja O.
RAW on toorfail, mis ei ole telefoni poolt töödeldud. Toorfail vajab alati
töötlemist ning kontrastsuse, värviküllastuse, heleduse-tumeduse muutmist ning
teravuse lisamist. Seda kõike saab väga edukalt teha tasuta Snapseed äpis, mis
on vaieldamatult üks paremaid.
Kindlasti peab kaamera olema pandud 4:3 külgsuhtele, sest selline on
telefonikaamera sensori küljesuhe. Kui teil on kaameral 16:9 küljesuhe, siis
jääb mulje, et pilti oleks justkui rohkem, sest terve ekraan on pildiga
täidetud. Tegelikult lõigatakse aga pildi küljed maha ning pilt on piklikum
ning kuvatakse ekraanil 16:9 või isegi uuematel 16:8,5 suhtena.
Viimasel aja olen aga järjest rohkem hakanudki kasutama jpg ehk tavalist
failiformaati, kuigi pildi töötlemisel annab RAW palju rohkem võimalusi, sest
faili fotograafiline ulatus on tunduvalt suurem. Saab paremini korrigeerida
pildi heledaid ja tumedaid alasid ning ka värvustemperatuuri (soojad-külmad
toonid) muutmine on suuremas ulatuses võimalik.
Jpg-fail on telefoni poolt väga hästi ja maitsekalt töödeldud, on mõõduka
müraeemaldusega ja pildi teravus on samuti hea. Ka värvid on loomulikud ning
peamiselt jääbki korrigeerida pisut heledust ja tumedust.
Asume nüüd piltide juurde. Esmalt öövõte. Kasutasin kaamera öövõtte režiimi. Selle seadistusega
teeb kaamera näiteks ca 5 sekundi jooksul hulga arvutusi ning siis
tehakse üks lõplik pilt. Sel ajal peab telefoni väga stabiilselt käes hoidma –
iga värin tähendab, et lõpptulemus võib olla udune.
Väga kenasti tuuakse esile heledad ja tumedad toonid, mis tavarežiimis alati ei õnnestu. Küll on aga märgata üsnagi tugev müraeemaldus, mis muudab
pildi pisut kummikinda sarnaseks. Inimese naha või hoone struktuur kipub kaduma
ja kõik on ühtlaselt sile. Samas ei saa liialt nuriseda - üldine tulemus on väga hea.
Lahtise ava efekt, ehk taustast lahti pilt.
Käivitades pildistamisel kaamera lahtise ava režiimi, siis saate hiljem
telefonis muuta foto teravuse ulatust. Kui hakkate pilti töötlema ning pilt on
ekraanil, siis paremal üleval servas on fotoobjektiivi ava kujutis. Selle aktiveerimisel
on võimalik muuta pildil ka soovitud
teravustamise punkti. Saate sättida soovitud terava punkti pildil kas
esiplaanile või hoopiski tagaplaanil olevale detailile ja muuta lahtise ava
suurust. Efekti on võimalik
kasutada vahemikus 0,95-16 ja saategi
erineva teravusulatusega pildi. Teravusulatus on ala, mille ulatuses pilt on
terav, ees- ja tagapool olev ala aga udune.
0,95 on suurim ja 16 väikseim ava. Avaga 16 on kogu pilt terav. 0,95 või ka
mõne muu vahepealse numbri korral on see teistsugune ja seda saab vastavalt oma
soovile muuta. Algne fail säilib ja saate teha lõpmatu hulk katseid. Numbrid
tekitavad pisut segadust, sest suurim ava on 0,95, kuna siis läbib objektiivi
rohkem valgust kui näiteks ava 16 või mõne muu vahepealse avaarvu korral.
Uutel telefonidel on optilised lainurk- ja teleobjektiivid. Telefonikaamera
põhiobjektiiv on tavaliselt umbes 28 mm, mis on kergemat sorti lainurk. Need
numbrid on kõik klassikalise täiskaadri väärtuse järgi võetud, sest niimoodi
saab asju võrrelda. Igal tootjal on omad numbrid ning selle järgi on sageli
võimatu võrdlusi teha.
Ülilainurk objektiiv kipub enamasti ka pilti moonutama. Esiplaanil olevad objektid, näiteks kõnnitee, võib servadest jääda kõver. Samuti võib olla horisont servadest kumer. Seega peaks hoolikalt jälgima, milline pilt tuleb, ja vajadusel pildistama uuesti, muutes kas suumi fookuskaugust või ka võttenurka.
Huawei P30-l on ka video jaoks üheaegselt kahe kaameraga filmimise võimalus olemas. Ekraan on kaheks jagatud ning põhikaamera võtab üles lainurkobjektiiviga ning teist objektiivi saab ise valida.
Selle tulemusel on tegemist kas 2x või 3x optiline suum ning sealt edasi kuni 10x digisuum.
Paraku on siin omad miinused. Hämaras ruumis ei saa seda kasutada, sest kui üks kaader on kenasti valgustatud, võib teine samal ajal liialt tumedaks jääda. Seega pigem proovige seda valgusküllases kohas.
Vastused puuduvad