Huawei P30 telefonikaamera tutvustus-ülevaade


Olen olnud nüüdseks umbes viis kuud Huawei P30 nutitelefoni kasutaja.

Kunagi sattusin pooljuhuslikult uut telefoni otsides Huawei P8 peale. Se.llele järgnesid P9 ja P10.
Ikka need kallima otsa telefonid selle tootja reas, sest mulle, kui fotograafile, on olulised telefoni kaamera omadused.
P10 ja nüüd P30 mudelit ostes ei valinud ma kõige kallimat varianti, vaid vahepealse. Selleks oli väga lihtne põhjus.


Video on tehtud Tartus.

Enamik ülevaateid kirjeldavad telefonikaamera objektiive võrreldes, et mida suurem ehk lahtisem ava, seda parem. See tähendab, et ava 1,6 on parem kui ava 1,8. See on kahetine olukord. F1,6 ava juures pääseb tõesti rohkem valgust läbi ning pimedas pildistades on see väga hea, sest seda madalam on ISO ehk tundlikkus. Madal ISO arv tagab jällegi parema tehnilise kvaliteedi ehk pildil pole nii palju digimüra. Samas tähendab lahtisem ehk suurem ava (f1,6 on suurem ehk lahtisem ava kui näiteks f1,8)
, et pilt võib olla servadest pisut pehmema joonisega. Võib, aga ei pruugi.

P10 ja P10 Pro omavahelises võrdluses leidsin GSM Arena lehel pilte 100% suurenduse all kõrvuti võrreldes, et odavama ehk kinnisema avaga kaamera pilt oli servadest vaevumärgatavalt parem. Seega valisin odavama ja parema pildikvaliteediga telefoni.
Kindlasti ei soovita ma  Lite variante pildistamiseks. Loomulikult need toimivad, kuid on siiski fotograafilises mõttes nõrgemad.

Huawei P30. Foto Jaak Nilson
Sama olukord oli P30 ja P30 Pro ostmisel. Mitmeski ülevaates jäi silma sama olukord, mida ise juba eelneva mudeli põhjal teadsin, ning seega sai minu valikuks just P30, mis on kallimast P30 Pro mudelist 200 eurot odavam, kuid on teistelt näitajatelt enam-vähem sama. P30 Pro mudelil on küll 5x optiline teleobjektiiv, kuid see pole minu jaoks enam nii oluline. Ühtlasi on P30 pisut väiksem kui P30 Pro mudel ja mugavam käes hoida. Ka ei meeldi mulle kumerad servad, kuid see on minu isiklik arvamus.

Telefonikaameraga on teleobjektiivi kasutades küllaltki keeruline pildistada. Pilt kipub käes värisema ning mida pikem on teleobjektiivi fookuskaugus, seda rohkem pilt ka väriseb. Seeläbi võib juhtuda, et pilt ei tule alati terav. Samas, kallimal - P30 Pro mudelil, on rohkem pildistabilisaatoreid, mis on igati vajalik.

Ma ei hakka pikemalt peatuma telefoni tehnilistel omadustel, seda saab igaüks ise tootja lehelt vaadata. Peamine on kaamera ja aku kestvus. Aku kestab kaua ning ka ekraan on väga kvaliteetne. Kõikide tootjate tippmudelid on piisava võimekusega – midagi ei jookse kokku ega hangu. Loomulikult on igal mudelil ja tootjal oma eripärad, kuid nendega harjub kiiresti.
Nüüdseks on selgunud, et vaatamata Hiina–USA kaubandussõjale, saavad kõik Eestis hetkel müügil olevad Huawei telefonid ka edaspidi kõiki uuendusi ning Google Plays olevad äpid on samuti saadaval.

Kui hakkate telefoniga pildistama, siis vaadake korraks üle oma kaamera seaded.
Resolutsioon peaks olema 10-MP, mitte 40-miljoni piksli peal. Kui käivitate telefonikaamera Pro-režiimi, siis saate aktiveerida ka RAW formaadi. 40-MP pikslit on tegelikult kunstlikult suurendatud ning seda pole vaja, RAW fail on küll paraku 40-MP peal ja muutub, kui kasutate ülilainurk- või teleobjektiive, sest igal objektiivil on erineva suurusega sensor.
Ma ise tavaliselt vähendan arvutis 40 MP faili mahtu poole võrra ja pilt muutub kohe ka ilusamaks. Telefonikekraanil pole võimalik pilte võrrelda – seda tuleb teha arvutis, näiteks 100% suurenduse all, mis on fotograafidel kvaliteedi kontrollimise A ja O.
RAW on toorfail, mis ei ole telefoni poolt töödeldud. Toorfail vajab alati töötlemist ning kontrastsuse, värviküllastuse, heleduse-tumeduse muutmist ning teravuse lisamist. Seda kõike saab väga edukalt teha tasuta Snapseed äpis, mis on vaieldamatult üks paremaid.
Kindlasti peab kaamera olema pandud 4:3 külgsuhtele, sest selline on telefonikaamera sensori küljesuhe. Kui teil on kaameral 16:9 küljesuhe, siis jääb mulje, et pilti oleks justkui rohkem, sest terve ekraan on pildiga täidetud. Tegelikult lõigatakse aga pildi küljed maha ning pilt on piklikum ning kuvatakse ekraanil 16:9 või isegi uuematel 16:8,5 suhtena.
Viimasel aja olen aga järjest rohkem hakanudki kasutama jpg ehk tavalist failiformaati, kuigi pildi töötlemisel annab RAW palju rohkem võimalusi, sest faili fotograafiline ulatus on tunduvalt suurem. Saab paremini korrigeerida pildi heledaid ja tumedaid alasid ning ka värvustemperatuuri (soojad-külmad toonid) muutmine on suuremas ulatuses võimalik.
Jpg-fail on telefoni poolt väga hästi ja maitsekalt töödeldud, on mõõduka müraeemaldusega ja pildi teravus on samuti hea. Ka värvid on loomulikud ning peamiselt jääbki korrigeerida pisut heledust ja tumedust.

Asume nüüd piltide juurde. Esmalt öövõte. Kasutasin kaamera öövõtte režiimi. Selle seadistusega teeb kaamera näiteks ca 5 sekundi jooksul hulga arvutusi ning siis tehakse üks lõplik pilt. Sel ajal peab telefoni väga stabiilselt käes hoidma – iga värin tähendab, et lõpptulemus võib olla udune.

Öörežiimis tehtud pildid. Kiiresti liikuvad jalgrattad on pika säriaja tõttu udused.
Fotod Jaak Nilson

Väga kenasti tuuakse esile heledad ja tumedad toonid, mis tavarežiimis alati ei õnnestu. Küll on aga märgata üsnagi tugev müraeemaldus, mis muudab pildi pisut kummikinda sarnaseks. Inimese naha või hoone struktuur kipub kaduma ja kõik on ühtlaselt sile. Samas ei saa liialt nuriseda - üldine tulemus on väga hea.

Lahtise ava efekt, ehk taustast lahti pilt. 

Vasakpoolsel pildil oli avaks 16 ja pilt on kogu ulatuses terav, keskmisel ja parempoolsel kasutasin pisut lahtisemat ava ning teravusulatus on erinev. Fotod jaak Nilson.

Käivitades pildistamisel kaamera lahtise ava režiimi, siis saate hiljem telefonis muuta foto teravuse ulatust. Kui hakkate pilti töötlema ning pilt on ekraanil, siis paremal üleval servas on fotoobjektiivi ava kujutis. Selle aktiveerimisel on võimalik  muuta pildil ka soovitud teravustamise punkti. Saate sättida soovitud terava punkti pildil kas esiplaanile või hoopiski tagaplaanil olevale detailile ja muuta lahtise ava suurust.  Efekti on võimalik kasutada vahemikus 0,95-16 ja saategi erineva teravusulatusega pildi. Teravusulatus on ala, mille ulatuses pilt on terav, ees- ja tagapool olev ala aga udune.
0,95 on suurim ja 16 väikseim ava. Avaga 16 on kogu pilt terav. 0,95 või ka mõne muu vahepealse numbri korral on see teistsugune ja seda saab vastavalt oma soovile muuta. Algne fail säilib ja saate teha lõpmatu hulk katseid. Numbrid tekitavad pisut segadust, sest suurim ava on 0,95, kuna siis läbib objektiivi rohkem valgust kui näiteks ava 16 või mõne muu vahepealse avaarvu korral.

Uutel telefonidel on optilised lainurk- ja teleobjektiivid. Telefonikaamera põhiobjektiiv on tavaliselt umbes 28 mm, mis on kergemat sorti lainurk. Need numbrid on kõik klassikalise täiskaadri väärtuse järgi võetud, sest niimoodi saab asju võrrelda. Igal tootjal on omad numbrid ning selle järgi on sageli võimatu võrdlusi teha.
Ülilainurk objektiiv kipub enamasti ka pilti moonutama. Esiplaanil olevad objektid, näiteks kõnnitee, võib servadest jääda kõver. Samuti võib olla horisont servadest kumer. Seega peaks hoolikalt jälgima, milline pilt tuleb, ja vajadusel pildistama uuesti, muutes kas suumi fookuskaugust või ka võttenurka.

Vasakpoolne pilt on ülilainurgaga võetud. Keskmine kaamera põhiobjektiiviga ja parempoolsel kasutasin 3x teleobjektiivi. Fotod Jaak Nilson.
Optiline suumobjektiiv tähendab, et pilt tuuaksegi reaalselt lähemale. Kui telefonil puudub optiline normaal- või teleobjektiiv, siis lähemale toodud pilt on elektrooniline suurendus ehk väljalõige põhikaamera kaadrist ning sellega seoses kvaliteet langeb. Antud mudelil on ka digisuum olemas ja seda mõõdukalt kasutades saab häid tulemusi, kuid fikseeritud optilised variandid nagu ülilainurk 0,6X,  põhiobjektiiv 1X ja teleobjektiiv 3X on alati kindlam valik. Vajadusel liikuge ise objektist pisut kaugemale või lähemale.
Huawei P30-l on ka video jaoks üheaegselt kahe kaameraga filmimise võimalus olemas. Ekraan on kaheks jagatud ning põhikaamera võtab üles lainurkobjektiiviga ning teist objektiivi saab ise valida.
Selle tulemusel on tegemist kas 2x või 3x optiline suum ning sealt edasi kuni 10x digisuum.

Paraku on siin omad miinused. Hämaras ruumis ei saa seda kasutada, sest kui üks kaader on kenasti valgustatud, võib teine samal ajal liialt tumedaks jääda. Seega pigem proovige seda valgusküllases kohas.







Telefonil on veel rida häid fotograafilisi võimalusi. 
Selfie, makrovõte, portreerežiim, jpt.
Väga raske oleks ühelt telefonikaameralt midagi rohkemat soovida.
Hinnaks on hetkel telefonil 529,-

Pool aastat tagasi oli see 650.-





Eelmine
Nutifotograafia kui hingeline rännak

Vastused puuduvad

Email again: