Lapsed kodus möllavad ja
soovite põnevaid hetki jäädvustada. Seni, kuni
otsite oma kalli tehnika üles, on moment juba ammu möödas. Telefon aga
on kusagil kapi serval ootamas. Pilti saate kohe seadmes töödelda ja soovi
korral sõpradega jagada.
Kuid mõistlik oleks läheneda keskmise hobifotograafi vaatevinklist. Esitage endale küsimus, mida te pildistate, või mida te soovite pildistada?
Kui selleks on nö keskmine teemadevalik ehk mõni maastikufoto, perekonnaalbumi reisifoto, sünnipäev, lapsed, siis on telefonikaamera täiesti piisav. Telefoniga saab teha ka väga lihtsalt tootepilte sotsiaalmeediasse, kodulehele või e-poe tarbeks. ka makrofotosid ja väga lähedalt pildistada.
Samuti saab päris edukalt teha portreed või soengufotot, kui jälgida nutikaamera omapära.
Küll aga tuleb uue telefoni ostmisel jälgida, et riistapuu oleks piisava fotograafilise võimekusega. Soetades hea telefonikaamera langeb ära igavene peavalu, kas Nikon, Canon, Sony või Fuji. Olen näinud inimesi, kes raha kokkuhoiu tõttu ostavad endale odava kaamera ja siis ka kehvapoolse objektiivi. Huvi kasvades tekkib küsimus, milliseid objektiive lisaks osta. Kõik see on väga kulukas. Telefoniga pildistades langevad need probleemid ära. Aja jooksul õpite iseend tundma ning kui tõesti on hiljem soov või vajadus mõne suurema pildimasina soetamiseks, siis on see juba ka teie jaoks lihtsam.
Kogemused on näidanud,
et telefoniga pildistamine on väga intuitiivne tegevus ja seda just eriti algajatele.
Kallis peegel- või hübriidkaamera nõuab juba rohkem fotograafiaalaseid teadmisi,
et saada kvaliteetne tulemus. Kui fotoaparaadi juures on rohelise kastikese ehk
täisautomaatse režiimi kasutamine nö sõimusõna, siis telefoni automaatrežiim
teeb teie eest juba palju järeltöötlust ise ära.
Lisades fotole värviküllastust, muutes kontrastsust ja valge tasakaalu ehk
tehes foto tonaalsust kas soojemaks või külmemaks, et see oleks silmale kena
vaadata. Loomulikult saab ja tulebki teha ka piltidele järeltöötlust, et see
sobilikku formaati lõigata, korrigeerides heledust-tumedust jne.
Üks suurepärane asi on veel telefonikaamerga pildistades. Äsja võetud pilti
saab kohe seadmes töödelda ja pilti sotsiaalmeedias jagada. See on meie elu
igapäevane osa ning sellest ei saa üle ega ümber.
Ei ole midagi mõnusamat kui loodusesse mina ja taskus on telefon kui
pildistamiseade. Longid, vaatad ning keskendud ümbritseva jälgimisele ja kui
avaneb ilus vaade, siis teed pildi. Ei pea vedama kaasas liigset raskust.
Fotograafia algab
mõtlemisest ja vaatamisoskusest. Tehniline seade on kui pintsel kunstniku käes,
mis võimaldab pildistaja tunded, mõtted ja emotsioonid teistele nähtavaks
muuta.
Mida
jälgida telefonikaamera ostmisel.
Ma ei hakka välja tooma mitte ühtegi konkreetset telefonitootjat. See on lõputu
vaidlus, milline kaamera on parim. Parimat sageli ei olegi ja lisaks seab
piirid ka rahakott. Väga palju sõltub sellest, mida soovitakse pildistada.
Kindlasti tasub valida mitme objektiiviga telefon, et kasutada oleks nii optliline
ülilainurk- kui teleobjektiiv.
Optiline teleobjektiiv on oluline, sest siis tuuakse objekt pildistajale tõesti lähemale. Digisuumi puhul lõigatakse olemasoleval fotol nö servad maha, pilti suurendatakse elektrooniliselt ja jääb mulje, et saite objektile lähemale, kvaliteet aga langeb.
Uuematel telefonidel võib kasutada ka ülilainurga ja teleobjektiivi puhul
mõõdukal moel ka digisuumi, kuid sellega ei maksa liialdada. Parima selguse saate
ise katsetades.
Mõistlik oleks tõmmata pildid arvutisse ja suurel ekraanil 100% suurenduse all mõnes
pilditöötlusprogrammis fotosid võrrelda. Telefoni ekraanil ei saa asjast selget
ülevaadet.
Nutifotograafias on segi aetud üks oluline asi – teleobjektiivi mõiste. Kõikide
telefonide põhikaamera on ca 28 mm lainurkobjektiiv, seda siis 35 millimeetrise
täiskaaderkaamera ekvivalendina. Kui nüüd telefonil on kahekordne optiline
objektiiv, siis on tulemuseks 56 mm, kuid see on sisuliselt normaalobjektiiv. Teleobjektiivi
„pikkus“ algab siiski vähemalt 80 mm juurest, seega võiks kaameral olla
kolmekordne suurendus, et see oleks tõesti juba teleobjektiiv. Tegelikult on
80-100 mm vahemik portreeobjektiiv ning sellest ülespoole on juba telobjektiiv.
Keeruline eks? Igatahes on ka juba kahekordne optiline objektiiv abiks, sest
lainurk ei ole kuigi sobilik inimeste pildistamiseks.
Kuid läheme lihtsamate asjade juurde. Iga uue mudeliga lisanduvad uued
fotograafilised võimalused.
Ei tasu osta kohe uusimat mudelit, võib-olla on eelmise põlvkonna tippmudel
just pildistajale see õige, kuid hind on aja jooksul juba langenud.
Telefoni aku kestab esimesed 6-12 kuud enam-vähem stabiilselt, siis hakkab
jõudlus langema. Ega üle kolme aasta ühte nutitelefoni ei saagi hästi pidada,
sest kui isegi aku peab ja kõik töötab, siis fotograafiline võimekus suureneb uustulnukatel
kiiresti. Õige oleks üks põlvkond vahele jätta, sest iga aasta tuleb uus mudel
ja sageli on uuem variant nagu auto on facelift.
Väline kosmeetika, kuid sisus pole suuri muutusi tehtud.
Mudeleid on sarnastel telefonidel tihti mitu. On odavam nö säästuvariant, mis
on ka fotograafiliste võimaluste poolest tagasihoidlikum. Siis on keskmine
versioon ning kõige kallim „pro“ mudel. Loomulikult nimetab iga ettevõte neid
erinevalt.
Ise
olen enamasti valinud keskmise mudeli. See on hinna, kvaliteedi ja võimaluste
parim kombinatsioon. Kui võrrelda keskmist mudelit kallimaga, siis võib olla
vahe ainult ekraani suuruses ja teleobjektiivi fookuskauguses ehk kui lähedale
saate pildi tuua. Aga kas on mõtet selle eest maksta, jääb juba iga pildistaja
enda otsustada.
Oluline on, et seade oleks käes mugav. Kui teie käed on väikesed, siis on
kobaka telefoni hoidmine ebamugav. Suvel, peamisel pildistamise ajal, liigume
lühikeste pükste ja särgiväel ning ülisuur ja raske telefon on püksitaskus
paras telliskivi.
Naistel on kraami vedamiseks vähemalt käekott alati olemas
Võiks vaadata ka aku mahtu, mida suurem see on seda parem. Kui valite keskmise
või kallima otsa telefoni, siis pole tarvis oma pead vaevata muude tehniliste
parameetritega nagu protsessor jms. Enamasti on need piisavad, küll aga võivad
odavad telefonid olla aeglased ja kinni joosta. Oluline on, et telefonikaameral
oleks kas lahtise ava efekt või siis portreerežiim. Need võimaldavad esiplaanil
oleva inimese või eseme pildistamisel muuta tausta udusemaks.
Kindlasti võiks tähelepanu pöörata ka mälumahule. Kui olete usin pildistaja ja
plaanite näiteks reisile minekut (kunagi tulevikus, mitte 2020. aasta kevadel)
siis on see oluline. 128 GB võiks see kindlasti olla. Või siis peaks olema
telefonil ka mälukaardipesa, millega saate mälu mahtu laiendada.
Kui telefonil on suurepärane fotograafiline võimekus, siis ei pruugi ta jällegi
olla nii hea video jaoks ning mõni teine mudel on hoopis video jaoks parem. Jälgige,
et nii video kui ka foto jaoks oleksid olemas stabilisaatorid, mis aitavad
pilti paigal hoida. Pikem fookuskauguse ehk teleobjektiivi kasutamise korral
tuleb iga väiksemgi värin esile ja rikub pildi. Videot ei saa üldse normaalselt
teha, kui telefonis ei ole stabilisaatorit.
Ja veel, kallimal mudelil on sageli suurem ava. See on küll hea pimedas, kuid mida lahtisem ehk suurem on ava, seda pehmem võib olla pilt servadest. Portree puhul pole see tähtis, kuid maastike ning arhitektuuri korral võib see oluliseks osutuda. Üldjuhul tagab telefoni väike sensor õnneks isegi ülisuure ava korral servast servani terava foto.
Tegin kunagi ostuotsuse keskmise klassi telefoni kasuks just seetõttu, et
kallimal mudelil olid suurema ava tõttu pildi servad mitte nii teravad. Aga see
oli tõesti elukutselise fotograafi tähenärimine, millel pole keskmise kasutaja
jaoks ilmselt erilist tähtsust.
Kui tunned rohkem huvi, siis minu koolitustel baseeruv soodushinnaga nutifotograafia e-raamat on siin https://bit.ly/2XP8rnA
Lisaks ka tasuta 20-minutiline videoõpetus piltide töötlemisest ning interneti teel privaatne nõustamine.
1 vastus