Antud piltide näidetel – tugeva vihmasaju ajal valgusfoori taga rohelist tuld oodates haarasin telefoni ja oligi paar klõpsu tehtud.
Õnneks juhtus olema ka see maagiline videvik, kus taevas jääb pildil sinine, mitte süsimust. Sinine taevas tuleb pildile öövõttel siis, kui linnas süüdatakse tuled. Sinine tund ehk videvik võib jaanipäeval kesta tund-kaks, pimedal ajal aga ainult mõnikümmend minutit. Sinine taevas tuleb ka vihmase ilmaga, küsimus on ainult värvide intensiivsuses. Need kaks läbi autoakna võetud pilti on tehtud ca 3-minutilise vahega, kuid nagu näete, siis on ühel fotol taevas sinisem ja teisel hallikas-sinine. Võttenurkade vahe on fotodel 90 kraadi, taeva heledus-tumedus sõltub sellest, kuhupoole on võttesuund. Päikese loojumise suunas on taevas kauem heledam.
Vasakpoolse pildi stabiliseerimiseks toetasin telefoni trepiastmele, kuna oli juba pime ja
säriaeg läks pikaks.
Tartu Ülikooli peahoone ees tänaval on aga rinnatis, kuhu sain telefoni
toetada. Oluline on hoida nutikaamera stabiilsena, näiteks ma isegi ei hinga, kui
pildistan. Hingamise ajal keha ju liigub ja on oht telefoni nö äraliikumiseks ning
foto ei tule enam terav. Seega otsige kohta kuhu telefon toetada! Üks võimalus on käivitada enne pildistamist aegvõte, siis saate hoida seadet paremini kahe käega ning oht
nö äraliigutamiseks on väiksem. Kontrolli kohe, kas pilt tuli terav.
Kui tunnete end fotograafias juba kindlamalt ning
telefonikaameral on ka Pro režiim, siis seda kasutades saate valida ise
madalama tundlikkuse ehk ISO, mis on pildi tehnilise kvaliteedi mõttes hea.
Samas, kui säriaeg on juba ca 1/30 sekundit või veelgi pikem, tekib ilma
lisatoestuseta ikka nn äraväristamise oht.
Näiteks 1/20 sekundit on juba
pikem aeg kui 1/30 sekundit. Seega katseta kui kindel su käsi on ja kust
jookseb piir.
Uutel
telefonikaameratel on ka öövõtterežiim olemas. Siis tehakse pilt ca 3-7 sekundi
jooksul ning sel ajal ei tohi seadet
liigutada. Tulemuseks on ilus öövõte, kuid müraeemalduse algoritm töötab
kõvasti ja pildil on pisut steriilne iseloom. Siiski tasuks seda proovida, sest
heledad ja tumedad osad tulevad selles režiimis kenasti esile. Loomulikult
hilisema järeltöötluse käigus saab tulemust veelgi paremaks tuunida.
Kokkuvõtteks pole hämaras telefoniga pildistamine erinev fotokaameraga pildistades. Vahe on suuresti ainult selles, et kui fotokaamera omanik ostab endale kiirelt statiivi, siis paljud nutifotograafid ei tule selle pealegi, et kaamera tuleb kuskile toetada.
Mis puudutab piltide kvaliteeti,
siis väikese sensori tõttu ei võistle telefonid justkui suurte kaameratega veel niipea,
aga…! See „aga“ tähendab seda, et väikest sensorit on parematel telefonidel
pandud kompenseerima juba praegu sellised võimsad programmid, mis õigel
telefoni käsitsemisel fotograafi eest kolmveerand tööd ära teevad ja pilt
ikkagi igati kena välja tuleb. Ja sageli parem kui kalli peegelkaameraga võetud pilt, eriti siis kui pildistajal on oskusi vähevõitu. Lisaks on telefoniga pildistamine väga intuitiivne
tegevus.
Kui soovid pildistamisoskusi tõsta, siis klõpsa lingile.
https://bit.ly/35CxDnn
Vastused puuduvad